Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Traditsioonist disainini.

Eelmises postituses reklaamitud näitus rändas edasi Pärnusse. Kuni 8. jaanuarini saab seda näha Uue Kunsti Muuseumis.

Näitus Pärnus

Näitus Pärnus

Eesti Rahvusraamatukogus on avatud  ühisnäitus “Ornament – võti maailma. Traditsioon,” kus saab muu toreduse hulgas näha ka minu vaipu. Tasub vaatama minna!

Näitus

Näitus

 

Lambalood vol 1.

Triin ja Kadri tegid täna midagi sellist, mida nad kunagi varem teinud polnud…

Jah, täna oli see päev. Kolm aastat lambapidamist ja mitte ühegi lamba tapmist – võiksime mingile auhinnale kandideerida. Tavaliselt on meie karjas sündinud jäärapoisid ise oma saatuse sepad olnud. On nad siis kohe peale sündi surnud, kellegi teise karja jääraks läinud, kellegagi vahetatud, pikselöögist tabamuse saanud või mõnel muul kummalisel viisil oma otsa leidnud. Seepärast siis selline erakordne hetk, et sügisel seisame silmitsi tõsiasjaga – meil on jäär, kelle peab lihaks tegema.

Peale hommikust kerget sörkjooksu mööda lambaaeda, mis päädis Triinu elegantse käesirutusega kõrgustesse , kuhu nüüd juba meie seast lahkunud jäärapoiss oma viimase hüppe tegi, pakkisime nii endid kui ka lambukese autosse ja sõitsime paar küla edasi lambatapukoolitust saama.

Lasime verd, võtsime munakotid maha, nülgisime naha, eraldasime sisikonna ja veel mõned ebavajalikud jupid, soolasime naha, Triin ületas ennast ja (tehes teoks oma lapsepõlve õudusunenäo) puhastas soolikaid.

Nüüd on lihakeha jahtumas, maks, neerud ja veri ootavad oma saatust – saab neist mõni delikatess või midagi muud – eks aeg annab arutust.  Nahk on verisoolas, mida me Made kogenud näpunäidete järgi parkima hakkame.  Põnevust jagub igal juhul veel mitmeks nädalaks.

Ja kui kellelgi küsimus tekkis – jah, naguke hirmus oli korraks ka, aga eks lambapidamisega on nagu maal elamisega üldse – sellest ei saa võtta ainult häid osi, vaid kogu kupatuse, sest  muidu poleks see päris.

Õnneliku lamba liha

Õnneliku lamba liha

Naha esimene sooalmine

Naha esimene soolamine

Kõik algas ju juba mõnda aega tagasi, kui peakokkade ühenduse jalgpallimatšil heategevusena kogutud annetused meie, st Rosma kooliköögile otsustati kinkida. Restoranide Neh ja Alexander peakokk Peeter Pihel oli ka selle sündmuse eestkõneleja, et ta ka jõuab igale poole! Järgmine tore üllatus meile oli kutse pilootprojekti, kus tippkokad lähevad koolikööki oma kogemusi ja ideid jagama. Loomulikult võtsime me Peetri suurima rõõmuga Rosmal vastu! Nädal tagasi sai Neh-is kokku lepitud, et teeme söögiks kala, mida lapsed just väga ei armasta, no et proovida.

Esmaspäeva hommikul olime kogu seltskonnaga varakult platsis, ja ootasime põnevusega, mis toimuma hakkab. Filmimeestel oli vist päris keeruline seekord, kui on nii kiire, nagu meil köögis, siis ei saa kaadreid uuesti lavastada, kõik on, nagu on. Ja ringi sebimist oli palju, sest plaan oli teha kalapulkade ideel kalakooke, aga päris kalast. Lisaks oli menüüs veel kartuli-kaalikapüree, kapsasalat petersellimajoneesiga, ebaküdoonialimonaad ja magustoiduks kohupiimakreem krõbeda rukkileiva ja jõhvikatega.

Latikaid puhastades oli küll hetkeks tunne, et jääme oma põhjaliku menüüga ajahätta, aga valmis jõudsime, ja varemgi, kui vaja. Lapsed sõid küll, võib-olla oli selles oma osa ka kaamerameeste ja meie ringiliikumises, kes nende söömist jälgisid ja filmisid. Aga tegelikult oli tegemist ikkagi viietärniroogadega, millest meile jäid üle vaid riismed. Nii et peale seda, kui ka lasteaed oli oma lõuna söönud, hakkas Peeter uuesti kapsast riivima, et meile endale natuke salatitki valmistada. Oli mõnus inspireeriv päev! Aitäh Peetr Pihelile tema aja ja kogemuste jagamise eest!

Retseptid ilmuvad peagi meie toidublogisse.

NEHis külas

Koolitoit on muutunud põletavaks teemaks, uskumatu, kui paljusid see puudutab, ja kui paljud oma laste päevatoidu pärast muret tunnevad. Meil läheb igatahes hästi. Teeme süüa seda, mis maitseb meile ja lastele ja võtame vastu huvilisi, kes tahavad koolitoidu teemal vestelda, loe Ekspressi ja koolitoidu blogi. Peakokkade jalkamatši raha panime seemneks aruahju hankimise projektile. Lisaks on käima lükatud idee, kus kolm peakokka (Peeter Pihel, Angelica Udeküll ja Roman Zaštšerinski) lähevad koolikööki, et aidata valmistada ühe päeva koolitoitu. Angelica läheb Laulasmaa kooli, Roman Rocca Al Mare´sse. Meie ja Rosma kool teeme koostööd Peeter Piheliga (Pädaste ja Nehi peakokaga), kes on lahkesti nõus meiega oma mõtteid ja kogemusi jagama. Pühapäeval käisimegi tal Tallinnas NEHis külas, mõtlesime menüüd ja aitasime metsseavorsti valmistada. 31.oktoobril tuleb seltskond Rosmale. Oodata on tõelisi hõrgutisi!

nädalavahetus Tallinnas

Homme sõidame Tallinnasse, Kadri näitus läheb Kadriorgu, NOPi. Laupäeval oleme sealsamas kookide ja hoidistega. Tulge külla!

Teine nädal kooliköögis

Selle nädala vahetused kooliköögis. Triin esmaspäeval, neljapäeval, reedel, Kerti  teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval. Kadri esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval. Kelle jaoks keeruline, meie jaoks selge. Oleme harjunud, et kõike on palju. Kooliköögis tuleb see kasuks, sest neid kartuleid ja sibulaid mida koorida ja hakkida tuleb…on PALJU. Pirne armastavad meie lapsed ka lõputult oma hommikuse tee kõrvale ampsata.

Selle nädala menüü:

Esmaspäev- kartulitangupuder hapukoore ja värske kapsa salatiga.

Teisipäev- Maisimakaronid tomatikastme, rukkileiva ja arbuusiveega.

Kolmapäev-Speltaklimbisupp köögiviljade ja rukkileivaga, magustoiduks sõstra-mannavaht piimaga.

Neljapäev- Tillukesed kartulid lihapallikastme, kapsa-kurgisalati ja rukkileivaga.

Reede- Täisterariis kalakastme ja rukkileivaga.

Leib on meil iga päev saadaval, seda lapsed söövad hea meelega, siirupi (ehk suhkru)vett me koolile üldse anda ei taha. Nüüd on nii, et kes vett ei taha, joob teed, pruuni suhkruga. Retseptid plaanime üles kirjutada ja avaldada meie toidublogis, loodetavasti peagi.