4 kg sibulaid korraga ära koorida ja lõikuda on ikka… …päris palju. Ja nii juba mai-tea-mitmendat korda sel aastal. Üheksateistkümnendat vähemalt! Mis sellest järeldada? Esiteks kindlasti seda, et me oleme ühed tänuväärsed sibulatarbijad 😉 Teiseks, et see töö on meil juba päris hästi käpas. Kolmandaks, et isa on ühe sentimeetri kaugusel sibulakoorismislaua ehitamisest (ta olevat kunagi kuskil sööklas näinud, et on selline püstise vaheklaasiga laud, kus sibulatöö käib klaasi taga). Neljandaks seda, et ema on ühe sentimeetri kaugusel isehakkuvate sibulate aretamisest. Viiendaks seda, et järgmise aasta lihavõtete ajal on meil piisavalt sibulakoori, millega mune värvida. Kuuendaks on see ilmselt vihje mulle, et ma peaks proovima sibulakoortega lõngu värvida. Seitsmendaks seda, et pisarad on otsa saanud. Polegi kõige hullem väljavaade!
Archive for the ‘hõrgutised’ Category
Sibulad
Posted in hõrgutised on 3. nov. 2010| 3 kommentaari »
“Setod avavad Tartus söögisaatkonna”
Posted in hõrgutised on 2. nov. 2010| Leave a Comment »
Eesti Päevalehes:
http://www.epl.ee/artikkel/586453
Vikerraadios:
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1447641
Tule Treppi!
Posted in hõrgutised on 31. okt. 2010| 1 Comment »
3. ja 4. novembril teeme Tartus süüa!
Novembrikuus on kõik setod ja setode sõbrad neljapäeviti oodatud Tartus baari Trepp! Rüütli tn 16, 2. korrus.
Kl 12-15 pakutakse sooja lõunasööki, pärast seda suupisteid ning alates kl 17 toimub õhtune olemine laulu, tantsu ja pillimänguga.
Kolm sõsarat Setomaal TV3s
Posted in hõrgutised, käsitöö on 23. okt. 2010| Leave a Comment »
Teelolek
Posted in hõrgutised, käsitöö on 17. okt. 2010| 2 kommentaari »
Sõsarate uskumatud seiklused Pääliinas. Alustagem sellest, kuidas me juba pea-aegu Tallinna olime jõudnud, kui politsei meid kinni pidas. Olime Triinuga just juhtide vahetuse teinud, mina vaevalt rooli istunud ja 100 meetrit sõita jõudnud. Kinni peeti meid sellepärast, et üks lähituli ei põlenud. Kuna Triin lubas, et me pimeda peale ei jää, ei tehtud sellest rohkem probleemi. Lõbusaks läks siis, kui minult juhiluba küsiti. Vastasin, et mul ei ole. Kas oli tegu sellega, et autos istus kolm seto rõivastes tüdrukut või oli politseihärra lihtsalt naljamees, igal juhul vaatas ta mulle kavala näoga otsa ja küsis: “Kas üldse ei ole või?” Ma vastasin, et natuke nagu oleks, aga kaasas ei ole. Otsisin oma passi välja ja enne, kui ta seda oma autosse kontrollima läks, küsis veel üle, mis kategooria mul on. Ilmselt nägin ma ikka piisavalt naiivne välja. Ei hakanud rohkem segadust tekitama ja vaatamata sellele, et oli kiusatus vastata A1, tunnistasin end siiski B kategooria juhiks. Kõigile teadmiseks, et koos euro tulekuga kaob ka kohustus juhilube kaasas kanda. Ehk siis järgmise aasta alguseni. Praegu veel siiski võiks.
Saime õige ruttu edasi sõitma hakata. Algas arutelu, kellele helistada, et paluda autopirnivahetusabi. Sõpru Tallinnas nagu oleks, aga viimaste päevade arengud on ka vastupidist vihjanud. Meie esimene loomupärane reaktsioon käseb niikuinii kõigepealt ise proovida ja hakkama saada, nii et pidasimegi kinni ja uurisime asja. Pidasime targemaks siiski meesterahvastega aru pidada.
Pidu käsitööpoes oli tore. Korraks, õhtupimeduse saabudes, tekkis kahtlus, et ehk kuskil on parem paik, aga peale lühikest jalutuskäiku sai selgeks, et olimegi linna parimalt peolt tulnud. See jätkus ööni. Toidud said pakutud, pood üle vaadatud, tantsitud, muidu lõbusad oldud. Kui veel auto ka nägijaks oleks saanud, oleks õnn täiuslik olnud 😉
Järgmisel hommikul asusime koduteele. Tartusse jõudsime parajasti sel hetkel, kui Liinatsurade sünnipäevapidu oli hoo sisse saanud ja käisime sealtki läbi. Kuna Obinitsas ootas ees näidendi “Laulukaupmees” vaatamine (Hõimupäevade raames), asusime õige pea uuesti teele. Kuni Kambjani sujus kõik päris hästi aga siis otsustas üks niigi muhklik autokumm, et temale aitab ja andis otsad. Ladusime siis kõik oma tavaari teepervele maha, et tagavarakummi kätte saada. Nõude väljanäitus missugune! Kuni hetkeni, mil avastasime, et ka tagavarakumm on katki, säilis lootus kõigeks. Nojah, mis siis ikka, jäime Võrust kohalelendavat venda ootama.
Lõpuks uuesti teele asunud, Obinitsa jõudnud, näidendi ära vaadanud, Õie koju viinud, pidime tunnistama, et tundsime ennast nagu mustlased, kes oma laagriga kaks nädalat teel olid olnud. Järgmise korrani 😉
külalised pealinnast
Posted in hõrgutised, Uncategorized on 16. okt. 2010| Leave a Comment »
Ei jõua veel nädalavahetuse saajakonverentsistki juttu teha- mis mõjutas ootamatult, isiklikult, kui juba tuleb välisministrile, Pihkva rajooni Eesti konsulile, ja omadele küpsetamine-keetmine. Sel korral pakkusime oma kõrvitsast ja ürtidest keedetud suppi, kuuseriisikapirukat ja vaniljekreemiga kõrvitsakooki.
Vabalangemine
Posted in hõrgutised on 14. okt. 2010| 1 Comment »
Arvestades fakti, et üle-eelmine toitlustamine oli 400le inimesele, oli eilne järjekordne toitlustamise-eelne koosolek/menüü kokkupanemine huumorit täis.
Triin: “Mitu leiba ma küpsetama pean?”
Kerti:”Kolm!”
Triin (natuke hämmeldunult meile otsa vaadates):”Kolm? Oled kindel, et mitte kolmkümmend?”
Kerti: “Kolm!”
Kadri:”Mitmele karaskile hernepasteeti tegema pean?”
Kerti:”Neljakümnele!”
Kadri:”Neljasajale ikka?!”
Kerti:”Neljakümnele!”
Tundub, et keerulisem on kolme vahel ära jagada kolme leiva ja kuue piruka-koogi küpsetamine kui kolmekümne leiva ja kolmekümne plaadipiruka tegemine. Proovime end tagasi hoida! Homme niisiis pääliina.
Tsirkust ja leiba 